Raamatu retsensioon - "Duurovi Kood"

 Sellel nädalal lugesin Nikolai Mihhailovitš Kononovi raamatu "Duurovi Kood" kuidas luuakse üks populaarsemaid suhtlusvõrgustik Venemaal - "Vkontakte". Kuna Pavel Durov on väga varjatud inimene, oli mul väga huvitav ja vahva lugeda tema elulugu ja tee kohta.

Raamat algas sellest, et tutvustas meile VKontakte loojat - Pavel Durovit, temavanema venda - Nikolai  ja nende lapsepõlve. Durov oli kahest vennast noorim. Vanem vend Nikolai oskas juba kolmeaastaselt lugeda ning eelistas lasteraamatutele teaduslikke teoseid ja entsüklopeediaid. Kui poisid veidi kasvasid, hakkas Nikolai nooremale vennale oma hobisid tutvustama. Hiljem hakkas Nikolai huvi tundma matemaatika vastu, tuli koolinoorte programmeerimise maailmameistrivõistluste võitjaks ja tegeles aktiivselt loodusteadustega. Kui Pavelil olid küsimused või oli vaja abi saada, tema vend oli lähedal.

Pärast kooli astus Pavel Peterburi Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonda. Ta õppis usinasti keeli, kuid filoloogia polnud tema põhitegevus. Ta tahtis luua Interneti-saidid õpilastele. Tema esimene kogemus selles vallas oli durov.com, kus filoloogiatudengid vahetasid petulehti, märkmeid ja muid õppematerjale. Hilem Durov tegi foorumi - spbgu.ru, kus kõikide teaduskondade üliõpilased hakkasid arutlema mitte ainult oma õpingute, vaid ka meie aja põletavate probleemide üle. Aga tahtis teha ta midagi suuremat...

Pärast ülikooli lõpetamist hakkas ta investoreid otsima oma projektiks. Ta juba teadis, et on olemas Mark Zuckerberg ja tema facebook. Samas ei eitanud ta oma iidoli Steve Jobsi eeskujule viidates, et kasutab teiste ideid. Enne oma toodete turule toomist uuris Apple Jobsi juhtimisel üksikasjalikult konkurentide, näiteks Sony, toodetud tehnoloogiat.

Kui investroid olid leidud Pavel loobus suurest palgast, kuid soovis 20% aktsiatest. 1. novembril 2006 käivitati VKontakte võrk testrežiimis kitsale kasutajate ringile. Kuu aega hiljem oli see juba kõigile avatud. Kaks kuud hiljem oli VKontakte juba 100 000 kasutajaid. 

Aasta hiljem avas Durov oma võrgus heli- ja videomajutuse, andes kasutajatele võimaluse klippe, salvestisi ja heliklippe vabalt vahetada. Kuna investorite rahav juba lõpetasid, ilmusid VKontakte võrku tasulised teenused: väikese tasu eest sai iga kasutaja anda sõpradele virtuaalseid kingitusi või tõsta oma reitingut. Need uuendused tõid esimestel nädalatel mitu miljonit dollarit, kuid Durov sellest suurt rõõmu ei tundnud.  

Vkontatke polnud üks suhtlusvõrgustik, oli ka Mail.ru Group nende Moi Mir'ga. Oli nendel suured võistlused - iga üks tahtis olla esimene.

Raamtus räägiti Vkontakte kasutajatepoliitikast ja milline juhendaja oli Pavel Durov. Paljud töötajad, peamiselt arvutinohikud, sõid ja magasid seal ning tegelikult elasid seal. Durovi jaoks oli töötajate isiklik pühendumus olulisem kui professionaalsus ja armastus äri vastu. Ta koondas enda ümber mõttekaaslasi – põhimõtteliselt samasuguseid “nohikuid ja pahatahtlikke nohikuid” nagu ta ise, kes on valmis oma juhile järele mõtlemata. Ta oli väga sihikindel liider.

Kokkuvõtteks tahaks õelda, et see on väga huvitav raamat ja kindlasti meeldib inimsetele, kes tunduvad huvi suhtlusvõrgustiku loomise ajalugust ja Interenti üldiselt.